Depressioon on sage, kuid ravitav haigus. Sellel lehel leiad kontrollitud teavet depressiooni tunnuste, ravi ja abi kohta. Sisu põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja NHS-i materjalidel.
Mis on depressioon?
Depressioon erineb tavalisest meeleolu kõikumisest. WHO järgi hõlmab see pikka aega kestvat meeleolu langust või huvi ja rõõmu kadumist ning võib mõjutada kõiki eluvaldkondi.
Tunnused
Loe lähemalt: Depressiooni tunnused. Kui kahtled, vaata ka Kas mul on depressioon?.
Ravi
Tõhusad ravivõimalused on psühholoogiline ravi ja vajadusel antidepressandid. Õige ravi ja toe korral paraneb enamik inimesi täielikult.
Kiire abi
Vahetu ohu korral helista 112. Emotsionaalset tuge pakub Eluliini telefon 655 8088 ja Sotsiaalkindlustusameti kriisitelefon 116 006. Perearsti nõuandeliin 1220 vastab ööpäev läbi.
Kontakt
Küsimuste korral vaata lehte Kontakt.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO hinnangul kannatab depressiooni all umbes 5,2% täiskasvanutest ehk maailmas ligikaudu 322 miljonit inimest. Naistel esineb depressiooni umbes 1,5 korda sagedamini kui meestel. Depressiooni jaoks on olemas tõhus ravi – nii kerge, mõõduka kui ka raske vormi korral.
NHS-i järgi ei ole depressioon nõrkuse märk ega midagi, millest saaks end lihtsalt „kokku võttes“ välja raputada – see on päris haigus päris sümptomitega. Õige ravi ja toe korral paraneb enamik depressiooniga inimesi täielikult.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, psühholoogi ega psühhiaatri nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad depressiooni, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Emotsionaalset tuge pakub Eluliini telefon 655 8088 ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006. Kui sul on enesetapumõtted või oled vahetus ohus, helista kohe 112.