Depressioon on ravitav haigus. Ometi ei tea paljud, millised ravivõimalused on olemas ja kuidas õiget valida. Selles juhendis anname Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja NHS-i kontrollitud teabe põhjal ülevaate depressiooni ravist – alates eneseabist ja kõneteraapiast kuni antidepressantide ja harvemini kasutatavate raviviisideni. Juhend ei asenda arsti nõu, kuid aitab vastuvõtuks valmistuda ja küsimusi esitada.

Ravi sõltub raskusastmest

WHO järgi jaotatakse depressiivsed episoodid kergeks, mõõdukaks ja raskeks sümptomite arvu, raskuse ja toimetulekule avalduva mõju järgi. NHS-i järgi võib kerge depressiooni korral arst soovitada esialgu jälgimist ehk 2–4 nädala pärast uut vastuvõttu, juhendatud eneseabi, liikumist või kõneteraapiat. Mõõduka ja raske depressiooni korral soovitatakse sageli kõneteraapia ja antidepressantide kombinatsiooni.

Psühholoogiline ravi on esmane

WHO rõhutab, et psühholoogiline ravi on depressiooni esmane ravi. Tõhusateks raviviisideks nimetab WHO käitumuslikku aktiveerimist, kognitiiv-käitumisteraapiat, interpersonaalset psühhoteraapiat ja probleemilahendusteraapiat. Teraapia võib toimuda kohapeal või veebis ning kättesaadav võib olla ka eneseabiraamatute, veebilehtede ja rakenduste kaudu.

Kognitiiv-käitumisteraapia

NHS-i järgi aitab kognitiiv-käitumisteraapia mõista mõtete ja käitumise mõju ning õpetab ületama negatiivseid mõtteid, näiteks lootusetuse tunnet. Seansid toimuvad tavaliselt kord nädalas või kahe nädala tagant ning ravikuur kestab 8–16 seanssi.

Teised kõneteraapiad

Interpersonaalne teraapia keskendub suhetele ja suhtlusraskustele. Käitumuslik aktiveerimine otsib seoseid tegevuste ja meeleolu vahel ning sobib eriti siis, kui depressioon on viinud sotsiaalsest elust eemaldumiseni. Nõustamine sobib inimestele, kes vajavad abi praeguse kriisiga toimetulekul, näiteks leina või töö kaotuse korral. NHS-i järgi võidakse pakkuda ka psühhodünaamilist psühhoteraapiat ja paariteraapiat.

Antidepressandid

NHS-i järgi määratakse antidepressante tavaliselt mõõduka või raske depressiooni korral. Kõige sagedamini kasutatakse selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (SSRI). Kõik ei reageeri samale ravimile ning mõnikord tuleb proovida kahte või enamat ravimit. Erinevad antidepressandid toimivad ligikaudu sama hästi, kuid kõrvaltoimed erinevad. Kerge depressiooni korral WHO järgi antidepressante vaja ei ole.

Mida antidepressantide puhul teada

NHS-i järgi peaks ravi alguses käima arsti juures iga 1–2 nädala järel vähemalt 4 nädala jooksul. Sümptomid peaksid paranema 4 nädala jooksul. Toimiva ravi korral jätkatakse sama annusega vähemalt 4–6 kuud pärast sümptomite leevenemist. Antidepressandid ei tekita sõltuvust, kuid järsul lõpetamisel võivad tekkida ärajätunähud. Kui ravi alguses tekivad või süvenevad lootusetus või enesetapumõtted, võta kohe arstiga ühendust.

Lapsed ja noorukid

WHO järgi ei tohiks antidepressante kasutada laste depressiooni raviks ning noorukitel ei ole need esmane ravi – neid kasutatakse erilise ettevaatusega. Noorte puhul on esmatähtis psühholoogiline tugi ja pere kaasamine.

Raske depressioon ja spetsialistid

NHS-i järgi võidakse raske depressiooni korral suunata vaimse tervise meeskonna juurde, kuhu kuuluvad psühholoogid, psühhiaatrid, spetsiaalõed ja tegevusterapeudid. Väga raske või ravile allumatu depressiooni korral võidakse kaaluda elektrikrampravi, mida tehakse üldnarkoosis ja ainult pärast põhjalikku hindamist ning teadlikku nõusolekut.

Eneseabi ravi kõrval

Ravi toetavad igapäevased sammud: WHO soovitab jätkata tegevusi, mis varem rõõmu pakkusid, hoida sidet lähedastega, liikuda regulaarselt, hoida korrapärast söömis- ja unerütmi ning vältida alkoholi. NHS-i järgi on liikumine üks peamisi kerge depressiooni ravivõimalusi.

Mida ütlevad usaldusväärsed allikad

WHO järgi on psühholoogiline ravi depressiooni esmane ravi; mõõduka ja raske depressiooni korral võib seda kombineerida antidepressantidega. Kerge depressiooni korral antidepressante vaja ei ole. Tõhusad on näiteks käitumuslik aktiveerimine, kognitiiv-käitumisteraapia, interpersonaalne psühhoteraapia ja probleemilahendusteraapia.

NHS-i järgi peaksid sümptomid antidepressantide toimel paranema 4 nädala jooksul ning toimiva ravi korral jätkatakse sama annusega vähemalt 4–6 kuud pärast sümptomite leevenemist. Antidepressandid ei tekita sõltuvust, kuid järsul lõpetamisel võivad tekkida ärajätunähud. Kui lootusetus või enesetapumõtted ravi alguses tekivad või süvenevad, võta kohe arstiga ühendust.

Berkshire Healthcare NHS Foundation Trusti järgi pakutakse elektrikrampravi (EKR) ainult raske seisundi korral, näiteks raske või ravile allumatu depressiooni, raske mania või katatoonia puhul, ning alles pärast põhjalikku terviseuuringut ja teadlikku nõusolekut. Protseduur tehakse üldnarkoosis ja lihasrelaksandiga. Võimalikud kõrvaltoimed on ajutine lühimälu häire, segasus vahetult pärast ravi ning peavalu või lihasvalu.

NHS-i järgi ei ole depressioon nõrkuse märk ega midagi, millest saaks end lihtsalt „kokku võttes“ välja raputada – see on päris haigus päris sümptomitega. Õige ravi ja toe korral paraneb enamik depressiooniga inimesi täielikult.

Korduma kippuvad küsimused

Kumb on parem, teraapia või ravimid? Sõltub raskusest; raskema depressiooni korral toimib kombinatsioon sageli kõige paremini.

Kui kaua ravi kestab? Teraapia sageli 8–16 seanssi, ravimid vähemalt 4–6 kuud pärast paranemist.

Kas võin ravi ise lõpetada? Ära lõpeta ravimeid järsult; räägi arstiga.

Kust saan kohe abi? Vahetu ohu korral helista 112; tuge pakub Eluliin 655 8088 ja nõu perearsti nõuandeliin 1220.

Kokkuvõte

Depressiooni raviks on mitu tõenduspõhist võimalust ning sobiva leidmine võib võtta aega. Ole oma arstiga aus selle suhtes, mis aitab ja mis mitte, ning ära kaota lootust, kui esimene ravi ei toimi – paljud leiavad lõpuks neile sobiva lahenduse.

Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, psühholoogi ega psühhiaatri nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad depressiooni, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Emotsionaalset tuge pakub Eluliini telefon 655 8088 ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006. Kui sul on enesetapumõtted või oled vahetus ohus, helista kohe 112.

Allikad

• Maailma Terviseorganisatsioon (WHO): Depressive disorder (depression)
• NHS: Depression in adults – treatment
• NHS: Depression in adults – overview
• Berkshire Healthcare NHS Foundation Trust: Electroconvulsive Therapy Service
• Tervisekassa: Perearsti nõuandetelefon 1220
• Eluliin – emotsionaalse toe keskus
• Sotsiaalkindlustusamet: Ohvriabi (palunabi.ee)