Nahahooldus võib olla osa enesehoolest. Samas ei tasu nahaprobleemide pärast end süüdistada.
Teave
Akne ja nahahooldustoodete kohta loe Akne ja nahahooldustooted. Erialast teavet pakuvad American Academy of Dermatology ja Mayo Clinic.
Enesehoole
Igapäevane rutiin, sh nahahooldus, võib anda struktuuri.
Kui motivatsioon kaob
Depressiooni korral võib isegi lihtne enesehoole tunduda raske. See on sümptom.
Enesehinnang
Nahaprobleemid võivad mõjutada enesehinnangut; räägi sellest.
Abi
Perearst või nahaarst.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi kestab depressiivne episood suurema osa päevast, peaaegu iga päev, vähemalt kaks nädalat. Lisaks meeleolu langusele või huvi kadumisele võivad esineda keskendumisraskused, liigne süütunne või madal enesehinnang, lootusetus, mõtted surmast, unehäired, isu või kehakaalu muutused ning tugev väsimus.
WHO soovitab depressiooni sümptomite korral jätkata tegevusi, mis varem rõõmu pakkusid, hoida sidet sõprade ja perega, liikuda regulaarselt – kasvõi lühike jalutuskäik –, hoida korrapärast söömis- ja unerütmi, vältida või vähendada alkoholi ning rääkida oma tunnetest usaldusväärse inimesega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas nahahooldus aitab meeleolu? Rutiin võib aidata.
Kas pean nahaarsti juurde minema? Kui probleem püsib.
Kust saan kohe abi? Vahetu ohu korral helista 112. Emotsionaalset tuge pakub Eluliin (655 8088), nõu saad perearsti nõuandeliinilt 1220.
Millal pöörduda abi saamiseks
Pöördu perearsti poole, kui meeleolu langus, huvi kadumine või lootusetus kestavad üle kahe nädala, segavad tööd, õpinguid või suhteid või kui sul tekivad mõtted surmast. NHS-i järgi tasub abi otsida varakult – mida varem, seda kiiremini algab paranemine.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi ei ole depressioon nõrkuse märk ega midagi, millest saaks end lihtsalt „kokku võttes“ välja raputada – see on päris haigus päris sümptomitega. Õige ravi ja toe korral paraneb enamik depressiooniga inimesi täielikult.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, psühholoogi ega psühhiaatri nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad depressiooni, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Emotsionaalset tuge pakub Eluliini telefon 655 8088 ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006. Kui sul on enesetapumõtted või oled vahetus ohus, helista kohe 112.