Internetis levib väiteid, et roheline tee aitab nii kolesterooli kui ka depressiooni korral. Vaatame, mida usaldusväärsed allikad ütlevad.
Südame ja meele seos
WHO järgi on depressioon seotud füüsilise tervisega ning paljud riskitegurid on ühised südame-veresoonkonna haigustega.
Roheline tee
Rohelise tee ja kolesterooli kohta loe roheline tee ja kolesterool ning kolesterooli alandamise nipid.
Mida me ei tea
Meie kasutatud meditsiiniallikad ei kinnita, et roheline tee raviks depressiooni.
Mis aitab
Depressiooni ravis on tõhusad psühholoogiline ravi ja vajadusel antidepressandid.
Eluviis
Liikumine ja tervislik toitumine toetavad nii südant kui ka meelt.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi on depressioon tihedalt seotud füüsilise tervisega. Paljud depressiooni mõjutavad tegurid, nagu vähene liikumine ja alkoholi kahjulik tarvitamine, on ka südame-veresoonkonna haiguste, vähi, diabeedi ja hingamisteede haiguste riskitegurid. Krooniliste haigustega inimestel võib omakorda tekkida depressioon.
WHO järgi on psühholoogiline ravi depressiooni esmane ravi; mõõduka ja raske depressiooni korral võib seda kombineerida antidepressantidega. Kerge depressiooni korral antidepressante vaja ei ole. Tõhusad on näiteks käitumuslik aktiveerimine, kognitiiv-käitumisteraapia, interpersonaalne psühhoteraapia ja probleemilahendusteraapia.
Korduma kippuvad küsimused
Kas roheline tee asendab antidepressante? Ei.
Kas teed võib juua koos ravimitega? Küsi arstilt või apteekrilt.
Kust saan kohe abi? Vahetu ohu korral helista 112. Emotsionaalset tuge pakub Eluliin (655 8088), nõu saad perearsti nõuandeliinilt 1220.
Millal pöörduda abi saamiseks
Pöördu perearsti poole, kui meeleolu langus, huvi kadumine või lootusetus kestavad üle kahe nädala, segavad tööd, õpinguid või suhteid või kui sul tekivad mõtted surmast. NHS-i järgi tasub abi otsida varakult – mida varem, seda kiiremini algab paranemine.
Lisaks tasub teada
WHO järgi vähendab regulaarne kehaline aktiivsus depressiooni ja ärevuse sümptomeid, toetab aju tervist ja üldist heaolu. Täiskasvanutele soovitatakse vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega liikumist nädalas.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, psühholoogi ega psühhiaatri nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad depressiooni, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Emotsionaalset tuge pakub Eluliini telefon 655 8088 ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006. Kui sul on enesetapumõtted või oled vahetus ohus, helista kohe 112.