Gripp võib panna mitmeks päevaks voodisse. Ka lühike haigus võib mõjutada meeleolu.
Kodune ravi
Lugege, kuidas palavikku ja köha leevendada. Lisateavet koduste meetodite kohta leiab inglise keeles siit ja siit.
Haigus ja meeleolu
Haiguse ajal on väsimus ja masendus tavalised.
Taastumine
Pärast haigust naase rutiini järk-järgult.
Kui meeleolu ei parane
Kui pärast tervenemist püsivad lootusetus ja huvi kadumine, räägi arstiga.
Suhtle
Hoia haiguse ajal kontakti lähedastega.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi kestab depressiivne episood suurema osa päevast, peaaegu iga päev, vähemalt kaks nädalat. Lisaks meeleolu langusele või huvi kadumisele võivad esineda keskendumisraskused, liigne süütunne või madal enesehinnang, lootusetus, mõtted surmast, unehäired, isu või kehakaalu muutused ning tugev väsimus.
WHO soovitab depressiooni sümptomite korral jätkata tegevusi, mis varem rõõmu pakkusid, hoida sidet sõprade ja perega, liikuda regulaarselt – kasvõi lühike jalutuskäik –, hoida korrapärast söömis- ja unerütmi, vältida või vähendada alkoholi ning rääkida oma tunnetest usaldusväärse inimesega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas haiguse järel on masendus normaalne? Lühiajaliselt jah.
Millal arsti juurde? Kui meeleolu langus kestab üle kahe nädala.
Kust saan kohe abi? Vahetu ohu korral helista 112. Emotsionaalset tuge pakub Eluliin (655 8088), nõu saad perearsti nõuandeliinilt 1220.
Millal pöörduda abi saamiseks
Pöördu perearsti poole, kui meeleolu langus, huvi kadumine või lootusetus kestavad üle kahe nädala, segavad tööd, õpinguid või suhteid või kui sul tekivad mõtted surmast. NHS-i järgi tasub abi otsida varakult – mida varem, seda kiiremini algab paranemine.
Lisaks tasub teada
WHO järgi on depressioon tihedalt seotud füüsilise tervisega. Paljud depressiooni mõjutavad tegurid, nagu vähene liikumine ja alkoholi kahjulik tarvitamine, on ka südame-veresoonkonna haiguste, vähi, diabeedi ja hingamisteede haiguste riskitegurid. Krooniliste haigustega inimestel võib omakorda tekkida depressioon.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, psühholoogi ega psühhiaatri nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad depressiooni, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Emotsionaalset tuge pakub Eluliini telefon 655 8088 ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006. Kui sul on enesetapumõtted või oled vahetus ohus, helista kohe 112.