Osteoporoos ja teised kroonilised seisundid võivad mõjutada liikumisvõimet ja seeläbi ka meeleolu.
Riskitegurid
Luude hapruse ohu hindamise kohta loe lähemalt: Kuidas hinnata luude hapruse ohtu. Tugirühmade kohta vaata Eesti Osteoporoosi Selts.
Rahvusvahelised allikad
Lihasluukonna haigustest räägib Maailma Terviseorganisatsioon (WHO); teavet pakub ka Ameerika Osteoporoosi Fond.
Krooniline haigus ja depressioon
WHO järgi võivad krooniliste haigustega inimesed kogeda depressiooni.
Liikumine
Jõukohane liikumine toetab nii luid kui ka meeleolu; küsi arstilt sobivat koormust.
Abi
Kui valu või piirangud mõjutavad meeleolu, räägi sellest arstiga.
Mida ütlevad usaldusväärsed allikad
WHO järgi on depressioon tihedalt seotud füüsilise tervisega. Paljud depressiooni mõjutavad tegurid, nagu vähene liikumine ja alkoholi kahjulik tarvitamine, on ka südame-veresoonkonna haiguste, vähi, diabeedi ja hingamisteede haiguste riskitegurid. Krooniliste haigustega inimestel võib omakorda tekkida depressioon.
WHO järgi vähendab regulaarne kehaline aktiivsus depressiooni ja ärevuse sümptomeid, toetab aju tervist ja üldist heaolu. Täiskasvanutele soovitatakse vähemalt 150 minutit mõõduka intensiivsusega liikumist nädalas.
Korduma kippuvad küsimused
Kas kukkumishirm võib mõjutada meeleolu? Võib; räägi arstiga.
Kas liikumine on luudele ohutu? Küsi arstilt.
Kust saan kohe abi? Vahetu ohu korral helista 112. Emotsionaalset tuge pakub Eluliin (655 8088), nõu saad perearsti nõuandeliinilt 1220.
Millal pöörduda abi saamiseks
Pöördu perearsti poole, kui meeleolu langus, huvi kadumine või lootusetus kestavad üle kahe nädala, segavad tööd, õpinguid või suhteid või kui sul tekivad mõtted surmast. NHS-i järgi tasub abi otsida varakult – mida varem, seda kiiremini algab paranemine.
Lisaks tasub teada
NHS-i järgi ei ole depressioon nõrkuse märk ega midagi, millest saaks end lihtsalt „kokku võttes“ välja raputada – see on päris haigus päris sümptomitega. Õige ravi ja toe korral paraneb enamik depressiooniga inimesi täielikult.
Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, psühholoogi ega psühhiaatri nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad depressiooni, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Emotsionaalset tuge pakub Eluliini telefon 655 8088 ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006. Kui sul on enesetapumõtted või oled vahetus ohus, helista kohe 112.