Raske depressioon (ka suur või raske depressiivne episood) on depressiooni kõige tõsisem vorm, mille korral igapäevaelu, töö ja suhted on tugevalt häiritud. Allpool on Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliiniku depressiooni ravijuhise ja Peaasi.ee põhjal selgitatud, kuidas rasket depressiooni ära tunda ja ravida.
Põhi- ja lisasümptomid
Kliinikumi ravijuhis lähtub RHK-10 klassifikatsioonist, kus sümptomid jagatakse kahte rühma.
Põhisümptomid (3):
- meeleolu alanemine
- huvide ja elurõõmu kadumine
- energia vähenemine – kiire väsimine, püsiv kurnatus
Lisasümptomid (7):
- tähelepanu ja keskendumisvõime langus
- alanenud enesehinnang ja eneseusaldus
- süü- ja väärtusetuse tunne
- trööstitu, pessimistlik suhtumine tulevikku
- enesekahjustuse või enesetapu mõtted või teod
- häiritud uni
- isu alanemine
Mis teeb depressiooni raskeks?
Ravijuhise järgi peavad raske depressiooni korral esinema kõik kolm põhisümptomit ja vähemalt neli lisasümptomit, osa neist tugevalt väljendunult. Tavaliselt on tugev kurbus või rahutus; juhtivad on sageli enesehinnangu langus ning süü- ja väärtusetuse tunne. Eriti rasketel juhtudel on reaalne enesetapuoht. Depressioon peab kestma vähemalt kaks nädalat, kuid väga raskete sümptomite ja ägeda alguse korral võib diagnoosi panna ka varem.
Raske depressiooni korral on väga ebatõenäoline, et inimene suudab jätkata sotsiaalset, tööalast ja kodust tegevust muul kui väga piiratud ulatuses. Kui lisanduvad luulumõtted, hallutsinatsioonid või stuupor, on tegemist raske depressiooniga psühhootiliste sümptomitega.
Kuidas erineb kergest ja mõõdukast?
- Kerge: vähemalt 2 põhi- ja 2 lisasümptomit; raskusi on, kuid tegutsemisvõime säilib.
- Mõõdukas: vähemalt 2–3 põhi- ja 3–4 lisasümptomit; märgatavad raskused sotsiaalses, tööalases ja koduses tegevuses.
- Raske: 3 põhi- ja vähemalt 4 lisasümptomit; inimene ei suuda reeglina tavapärast tegevust jätkata.
Allikas: Kliinikumi depressiooni ravijuhis. Raskusastme hindab arst kliinilise hinnangu põhjal.
Ravi
Kliinikumi ravijuhise järgi on antidepressandid näidustatud mõõduka ja raske depressiooni korral. Raske psühhootiliste sümptomitega depressiooni korral kasutatakse antidepressante koos antipsühhootikumide ja/või modifitseeritud elektrikrampraviga (vt elektrikrampravi (EKR)). Ravimeetodi valikul arvestatakse seisundi raskust, sh enesetapuriski, ning patsiendi eelistusi. Peaasi.ee järgi on depressioon ravitav haigus ning sageli aitab ravimite ja psühhoteraapia koosmõju. Lähemalt: depressiooni ravi.
Kordumine
Ravijuhise järgi on depressiooni kordumise risk pärast esimest episoodi 50–85%, peamiselt esimese 2–3 aasta jooksul. Seetõttu jätkatakse ravi ka pärast sümptomite taandumist. Loe ka krooniline ja korduv depressioon.
Kust abi saada?
Alusta perearstist või psühhiaatrist – vt abi otsimine Eestis. Kui sul või lähedasel on enesetapumõtted, helista kohe 112 või loe enesetapumõtted: kuidas abi küsida.
Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.