Esimene samm abi poole on sageli kõige raskem. Paljud ootavad kuid või aastaid, enne kui oma meeleolust kellelegi räägivad. NHS-i järgi ei tasu aga oodata – mida varem abi otsid, seda kiiremini algab paranemine. Selles juhendis selgitame, kuidas Eestis abi leida, kellega rääkida ja kuhu helistada, kui olukord on kiire. Kontaktandmed oleme kontrollinud ametlikelt lehtedelt.

Millal abi otsida

WHO järgi kestab depressiivne episood suurema osa päevast, peaaegu iga päev, vähemalt kaks nädalat. Kui sul on sellel ajal olnud meeleolu langus või huvi kadumine ning lisaks näiteks unehäired, isu muutus, väsimus, keskendumisraskused, süütunne või lootusetus, on aeg rääkida arstiga. Kindlasti otsi abi, kui sul tekivad mõtted surmast.

Perearst on esimene samm

Eestis on esimene kontakt tavaliselt perearst või pereõde. Nad saavad hinnata sümptomeid, välistada kehalisi põhjuseid, soovitada ravi ning vajadusel suunata psühholoogi või psühhiaatri juurde. Valmistu vastuvõtuks: pane kirja, millal sümptomid algasid ja kuidas need su elu mõjutavad.

Perearsti nõuandeliin 1220

Kui sa ei tea, kust alustada, või vajad nõu väljaspool perearsti tööaega, helista perearsti nõuandeliinile 1220. Sealt saad nõu, kuhu pöörduda.

Emotsionaalne tugi: Eluliin

Eluliin on emotsionaalse toe keskus, mis pakub eesti keeles emotsionaalse toe telefoni 655 8088. Eluliini kodulehel on ka vene- ja ukrainakeelse tugiliini ning Tallinna psühholoogilise kriisiabi kontaktid.

Sotsiaalkindlustusameti kriisitelefon 116 006

Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi (palunabi.ee) kriisitelefon on 116 006, välismaalt helistades +372 614 7393. Ohvriabi pakub muu hulgas emotsionaalset tuge ja psühhosotsiaalset kriisiabi, eriti vägivalla või kriisi kogenud inimestele. Abi saab ka vestluse ja e-kirja teel.

Hädaabi 112

Kui sinul või kellelgi teisel on vahetu oht elule, helista kohe 112. WHO soovitab vahetu enesevigastamise ohu korral pöörduda hädaabiteenistuse või kriisiliini poole.

Kuidas lähedane saab aidata

Kui muretsed kellegi pärast, küsi rahulikult ja otse, kuidas tal läheb. Kuula hinnanguid andmata ja paku abi arsti aja kinnitamisel. Ära ütle „võta end kokku“ – NHS-i järgi ei ole depressioon nõrkus. Kui inimene räägib enesetapust, võta seda tõsiselt.

Mis juhtub pärast abi otsimist

Arst arutab sinuga ravivõimalusi. Kerge depressiooni korral võidakse soovitada jälgimist, eneseabi, liikumist või kõneteraapiat; mõõduka ja raske depressiooni korral sageli kõneteraapia ja antidepressantide kombinatsiooni. Õige ravi ja toe korral paraneb enamik inimesi täielikult.

Takistused ja häbi

WHO järgi saab isegi kõrge sissetulekuga riikides ravi vaid umbes kolmandik depressiooniga inimestest; üks takistusi on häbimärgistamine. Depressioon on sage – WHO hinnangul kannatab selle all umbes 5,2% täiskasvanutest. Abi otsimine on tervisest hoolimine, mitte nõrkus.

Mida ütlevad usaldusväärsed allikad

WHO järgi saab kõrge sissetulekuga riikides vaid umbes kolmandik depressiooniga inimestest vaimse tervise ravi. Takistusteks on muu hulgas vähene investeering vaimsesse tervisesse, spetsialistide puudus ja häbimärgistamine.

WHO hinnangul kaotas 2021. aastal enesetapu tõttu elu umbes 727 000 inimest ning enesetapp on 15–29-aastaste seas kolmas peamine surmapõhjus. Enesetapumõtete korral ei ole sa üksi: räägi usaldusväärse inimese või arstiga ja vahetu ohu korral helista 112.

NHS-i järgi sõltub ravi depressiooni raskusest. Kerge depressiooni korral võib arst soovitada 2–4 nädalat jälgimist, juhendatud eneseabi, liikumist või kõneteraapiat. Mõõduka ja raske depressiooni korral soovitatakse sageli antidepressantide ja kõneteraapia kombinatsiooni, mis toimib tavaliselt paremini kui kumbki eraldi.

Korduma kippuvad küsimused

Kas pean ootama perearsti aega? Kiire mure korral helista 1220; vahetu ohu korral 112.

Kas tugiliinile võib helistada anonüümselt? Küsi helistades; Eluliini sõnul on vabatahtlike abi anonüümne ja konfidentsiaalne.

Kas lähedane võib minu eest helistada? Jah, nõu küsida võib ka lähedane.

Mis siis, kui ma ei taha ravimeid? Räägi arstiga; psühholoogiline ravi on depressiooni esmane ravi.

Kui oled noor

Noored saavad pöörduda ka kooliõe, koolipsühholoogi või perearsti poole. WHO järgi on enesetapp 15–29-aastaste seas kolmas peamine surmapõhjus, seega on oluline, et noored teaksid, et abi küsimine on õige samm. Kui sõber räägib sulle oma raskustest, ära hoia seda saladuses, kui tema elu võib olla ohus – räägi usaldusväärse täiskasvanuga.

Kui oled eakas

WHO hinnangul esineb depressioon umbes 5,4%-l 70-aastastest ja vanematest. Depressioon ei ole vananemise loomulik osa. Väsimust, unehäireid ja isu kadumist ei tasu pidada pelgalt vanaduse märgiks – räägi neist perearstiga, kes saab hinnata nii kehalisi kui ka vaimseid põhjuseid.

Kokkuvõte

Abi on olemas ja seda saab küsida mitmel viisil: perearst, nõuandeliin 1220, Eluliin 655 8088, kriisitelefon 116 006 ja vahetu ohu korral 112. Vali see, mis tundub praegu kõige lihtsam, ja astu esimene samm juba täna.

Sünnitusjärgne aeg

Kui oled hiljuti lapsevanemaks saanud ja meeleolu langus ei möödu kahe nädalaga, räägi ämmaemanda, pereõe või perearstiga. NHS-i järgi on hirm, et abi küsimine toob kaasa probleeme lapse hooldamisega, põhjendamatu – see on väga harv ning raviteam toetab sind lapse eest hoolitsemisel.

Meditsiiniline märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti, psühholoogi ega psühhiaatri nõuannet, diagnoosi ega ravi. Kui kahtlustad depressiooni, pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Emotsionaalset tuge pakub Eluliini telefon 655 8088 ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006. Kui sul on enesetapumõtted või oled vahetus ohus, helista kohe 112.

Allikad

• Maailma Terviseorganisatsioon (WHO): Depressive disorder (depression)
• NHS: Depression in adults – overview
• NHS: Depression in adults – treatment
• Eluliin – emotsionaalse toe keskus
• Sotsiaalkindlustusamet: Ohvriabi (palunabi.ee)
• Tervisekassa: Perearsti nõuandetelefon 1220
• Eluliin – emotsionaalse toe keskus
• Sotsiaalkindlustusamet: Ohvriabi (palunabi.ee)