Noorukiiga on muutuste aeg. Depressioon võib noortel avalduda ärrituvuse, eemaldumise või koolitulemuste langusena. Enesetapp noorte seas WHO järgi on enesetapp 15–29-aastaste seas kolmas peamine surmapõhjus. Ennetus koolis Koolipõhised programmid, mis õpetavad toimetulekuoskusi, aitavad depressiooni ennetada. Ravimid WHO järgi ei tohiks lastele antidepressante depressiooni raviks anda ja noorukitel tuleb neid kasutada ettevaatusega. Kuidas lapsevanem saab aidata […]

Depressioon ei ole vananemise loomulik osa. WHO hinnangul esineb see 5,4%-l 70-aastastest ja vanematest. Miks see jääb märkamata Väsimust, unehäireid ja isu kadumist peetakse sageli vanaduse märgiks. Riskitegurid Lähedaste kaotus, üksildus ja kroonilised haigused võivad suurendada riski. Liikumine WHO järgi võivad eakatele mõeldud liikumisprogrammid aidata depressiooni ennetada. Suhtlemine Regulaarne kontakt pere ja sõpradega aitab. Ravi […]

WHO järgi on naistel depressioon umbes 1,5 korda sagedasem kui meestel. Teatud eluetapid võivad olla eriti haavatavad. Levimus WHO hinnangul esineb depressioon 6,2%-l naistest. Rasedus ja sünnitusjärgne aeg Üle 10% rasedatest ja hiljuti sünnitanud naistest kogeb depressiooni. Elusündmused Väärkohtlemine, kaotused ja muud stressirohked sündmused suurendavad riski. Topeltkoormus Töö, pere ja hoolduskohustused võivad jätta vähe aega […]

Kuigi depressioon on naistel sagedasem, haigestuvad ka mehed. Meeste depressioon võib aga jääda märkamatuks, sest abi küsitakse harvem. Levimus WHO hinnangul esineb depressioon 4,1%-l meestest. Kuidas see võib avalduda Lisaks kurbusele võib depressioon avalduda ärrituvuse, väsimuse või huvi kadumisena. Takistused Häbimärgistamine on WHO järgi üks peamisi takistusi ravi saamisel. Alkohol Mõni püüab meeleolu alkoholiga leevendada, […]