Depressioon võib vähendada töövõimet: Peaasi.ee järgi on depressiooni korral raske igapäevaeluga toime tulla ning toimetulekuvõime ja elukvaliteet langevad. Selles artiklis on Tervisekassa ja Töötukassa teabe põhjal selgitatud, kuidas toimib haigusleht ja millal tasub mõelda töövõime hindamisele. Toimetulekust tööl loe ka depressioon ja tööelu.
Kas depressiooniga saab haiguslehte?
Tervisekassa järgi otsustab haiguslehe väljastamise arst inimese terviseseisundi põhjal. Haigusleht ja selle alusel makstav hüvitis on tööandja kaudu ravikindlustatud inimesel. Kliinikumi ravijuhise järgi on raske depressiooni korral väga ebatõenäoline, et inimene suudab jätkata tööalast tegevust muul kui väga piiratud ulatuses – mõõduka depressiooni korral on raskused tööl samuti märgatavad.
Kuidas haigushüvitist makstakse?
- haigestumise esimese kolme päeva eest hüvitist ei maksta
- tööandja maksab hüvitist haigestumise 4.–8. päevani
- Tervisekassa maksab alates 9. päevast; hüvitise määr on 70%
- haigestumise korral makstakse hüvitist ühe kindlustusjuhtumi kohta kuni 182 päeva
- alates 2026. aastast kehtib Tervisekassa makstavale hüvitisele päevane ülempiir (2026. aastal 126,87 eurot); hüvitiselt peetakse kinni tulumaks 22%
Allikas: Tervisekassa. Töövõimetuslehti saab vaadata eesti.ee teenuses „Töövõimetuslehed“ ja terviseportaalis.
Kui depressioon kestab kaua
Kui terviseprobleem piirab töötamist pikemat aega, hindab töövõimet Töötukassa. Töötukassa otsustab, kas inimesel on töövõime, osaline töövõime või puuduv töövõime, ning osalise või puuduva töövõime korral on õigus töövõimetoetusele. Hindamise taotlemise kord ja kehtivad summad on kirjas Töötukassa kodulehel. Depressiooni diagnoos iseenesest ei tähenda automaatselt töövõime kaotust – hinnatakse, kuidas terviseseisund igapäevast toimimist mõjutab.
Tööle naasmine
Kliinikumi ravijuhise järgi tuleb ravi jätkata ka pärast sümptomite taandumist, sest kordumise risk on suur. Tööle naasmist tasub arutada arsti ja tööandjaga – näiteks järkjärgulist koormuse tõstmist. Peaasi.ee pakub eneseabi samme ja nõustamist. Ravist loe depressiooni ravi.
Kust abi saada?
Perearst on esimene kontakt nii ravi kui ka haiguslehe küsimustes – vt abi otsimine Eestis. Kui tekivad enesetapumõtted, helista kohe 112.
Märkus: see artikkel on üldine terviseteave ega asenda arsti ega teiste tervishoiutöötajate hinnangut. Kui sümptomid on tugevad, süvenevad või tekitavad muret, pöördu arsti poole või helista perearsti nõuandeliinile 1220. Hädaolukorras helista 112.