Rubriik: Ravi ja abi

Enesetapumõtted: kuidas abi küsida

Kui sul on mõtted enesetapust, ei ole sa üksi. Abi on olemas ja seda tasub küsida kohe. Sa ei ole üksi WHO järgi on paljud läbi elanud sama ja leidnud abi. Räägi kellegagi Räägi usaldusväärse inimese, arsti või nõustajaga. Vahetu oht Kui oled vahetus ohus, helista 112. Tugiliinid Eluliini telefon 655 8088 ja Sotsiaalkindlustusameti kriisitelefon […]

Korduva depressiooni ennetamine

Kui depressioon on korra olnud, on oluline teada, kuidas ägenemist ennetada. Ravi jätkamine NHS-i järgi jätkatakse antidepressante vähemalt 4–6 kuud pärast sümptomite leevenemist. Varased märgid Õpi tundma oma hoiatusmärke. Eluviis Liikumine, uni ja suhted toetavad paranemist. Plaan Koosta koos arstiga plaan, mida teha ägenemise korral. Kontroll Käi regulaarselt arsti juures. Mida ütlevad usaldusväärsed allikad NHS-i […]

Antidepressandid: levinud küsimused ja vastused

Antidepressandid on oluline osa mõõduka ja raske depressiooni ravist. Nende ümber on aga palju küsimusi. Kellele NHS-i järgi määratakse neid tavaliselt mõõduka või raske depressiooni korral. SSRI-d Kõige sagedamini kasutatakse selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid. Kõrvaltoimed NHS-i järgi võivad SSRI-d põhjustada iiveldust, peavalu, suukuivust, väsimust ja unehäireid, mis sageli aja jooksul leevenevad. Ära lõpeta järsult Räägi […]

Kõneteraapiad depressiooni korral: mida valida

Kõneteraapiaid on mitut liiki. NHS-i järgi sõltub soovitus depressiooni raskusest ja inimese vajadustest. Kognitiiv-käitumisteraapia Aitab mõista mõtete ja käitumise mõju ning muuta negatiivseid mõttemustreid. Tavaliselt 8–16 seanssi. Interpersonaalne teraapia Keskendub suhetele ja suhtlusprobleemidele. Käitumuslik aktiveerimine Otsib seoseid tegevuste ja meeleolu vahel. Nõustamine Sobib inimestele, kes vajavad abi kriisiga toimetulekul. Psühhodünaamiline teraapia Aitab teadvustada raskeid tundeid […]

Ärevus ja depressioon: kui need käivad käsikäes

NHS-i järgi on paljudel depressiooniga inimestel ka ärevuse sümptomid. Sarnasused Mõlemad võivad põhjustada unehäireid, keskendumisraskusi ja väsimust. Erinevused Ärevuse keskmes on mure ja hirm, depressiooni keskmes meeleolu langus ja huvi kadumine. Ravi Kognitiiv-käitumisteraapiat kasutatakse nii ärevuse kui ka depressiooni korral. Eneseabi Liikumine, regulaarne uni ja alkoholi vältimine aitavad. Abi Räägi arstiga mõlemast sümptomite rühmast. Mida […]

Kuidas rääkida perearstiga oma meeleolust

Paljud ei tea, kuidas meeleolu langusest arstile rääkida. Hea ettevalmistus muudab vestluse lihtsamaks. Miks perearst Perearst on esimene kontakt, kes saab hinnata sümptomeid, välistada kehalisi põhjuseid ja soovitada ravi või suunata edasi. Valmistu ette Kirjuta üles, millised sümptomid sul on, millal need algasid ja kuidas mõjutavad und, tööd ja suhteid. Ole aus Räägi ka mõtetest […]

Kuidas toetada lähedast, kellel on depressioon

Kui lähedasel on depressioon, võib tunduda, et sa ei tea, mida öelda või teha. Sinu tugi võib aga olla väga oluline. Kuula Ära püüa kohe probleemi lahendada. Kuula hinnanguid andmata. Väldi müüte Ära ütle „võta end kokku“. NHS rõhutab, et depressioon on päris haigus, mitte nõrkus. Julgusta abi otsima Paku abi perearsti aja kinnitamisel või […]

Elektrikrampravi (EKR): millal ja kuidas seda kasutatakse

Elektrikrampravi on üks enim valesti mõistetud raviviise. Tänapäeval on see rangelt reguleeritud protseduur, mida kasutatakse vaid raskete seisundite korral, kui muud ravid ei ole aidanud. Kellele EKR on mõeldud Berkshire Healthcare NHS Foundation Trusti järgi pakutakse EKR-i raske või ravile allumatu depressiooni, raske mania või katatoonia korral. Kerge depressiooni korral see ei sobi. Kuidas protseduur […]

« Eelmine lehekülg