Silt: depressioon

Stress ja depressioon: kus on piir

Stress on igapäevaelu osa, kuid pikaajaline stress võib aidata kaasa depressiooni tekkele. Stress kui riskitegur WHO järgi on raskete elusündmustega kokku puutunud inimestel suurem risk depressiooni tekkeks. Erinevus Stress on tavaliselt seotud kindla olukorraga ja leeveneb, kui olukord laheneb. Depressioon püsib ka siis. Nõiaring Depressioon võib omakorda tekitada rohkem stressi ja halvendada elusituatsiooni. Toimetulek Probleemide […]

Alkohol ja depressioon: miks klaas ei aita

Paljud püüavad halba tuju alkoholiga leevendada. Pikemas plaanis võib see aga depressiooni süvendada. WHO soovitus WHO soovitab depressiooni sümptomite korral alkoholi vältida või vähendada, sest see võib depressiooni halvendada. Nõiaring Alkohol võib ajutiselt leevendada pinget, kuid häirib und ja võib süvendada meeleolu langust. Füüsiline tervis Alkoholi kahjulik tarvitamine on WHO järgi ka mitme kroonilise haiguse […]

Uni ja meeleolu: kuidas need teineteist mõjutavad

Uni ja meeleolu on tihedalt seotud. Halb uni võib olla nii depressiooni sümptom kui ka meeleolu halvendaja. Unehäired depressiooni korral WHO järgi on häiritud uni üks depressiooni sümptomeid. Mõni magab liiga vähe, teine liiga palju. Korrapärane rütm WHO soovitab hoida võimalikult korrapärast unerütmi. Mine magama ja ärka samal ajal. Päevavalgus Päevane õues viibimine aitab hoida […]

Liikumine kui vaimse tervise toetaja

Liikumine ei ole kasulik ainult kehale. Tõendid näitavad, et see aitab ka depressiooni korral. Mida ütleb NHS NHS-i järgi on liikumine üks peamisi kerge depressiooni ravivõimalusi. Kuidas liikumine aitab Liikumine tõstab enesehinnangut, aitab seada ja saavutada eesmärke ning põhjustab ajus muutusi, mis võivad meeleolu parandada. Alusta väikselt WHO soovitab liikuda regulaarselt, kasvõi lühike jalutuskäik. Leia […]

Suhted ja üksildus: miks inimlik side kaitseb vaimset tervist

Head suhted on vaimse heaolu üks alustalasid. Üksildus võib aga meeleolu langust süvendada. Suhete kasu NHS-i järgi aitavad head suhted luua kuuluvustunnet ja eneseväärikust ning pakuvad emotsionaalset tuge. Depressioon ja eemaldumine Depressiooniga inimene võib hakata sõpradest eemalduma. See võib tekitada nõiaringi, kus üksildus süvendab meeleolu langust. Väikesed sammud Saada sõnum, helista või kutsu sõber jalutama. […]

Kurbus või depressioon: kuidas vahet teha

Igaüks tunneb vahel kurbust. Depressioon on aga midagi enamat – see on haigus, mis mõjutab kõiki eluvaldkondi. Tavaline meeleolu kõikumine NHS-i järgi tunneb enamik inimesi rasketel aegadel stressi või madalat meeleolu, mis paraneb mõne aja pärast. Depressioon Depressiooni korral on kurbus püsiv – kestab nädalaid või kuid, mitte mõne päeva. Mõju elule WHO järgi võib […]

Aeg iseendale: puhkus, piirid ja vaimne tervis

Kiire elutempo jätab vähe aega puhkuseks. Enda jaoks aja võtmine ei ole isekus, vaid vaimse tervise hoidmise osa. Miks puhkus on oluline Pidev stress ja ülekoormus võivad süvendada meeleolu langust. WHO järgi võivad stressirohked elusündmused suurendada depressiooni riski. Piiride seadmine Õpi ütlema „ei“ lisakohustustele, kui su jõuvarud on otsas. Korrapärane rütm WHO soovitab hoida võimalikult […]

Viis sammu vaimse heaolu toetamiseks

Vaimne tervis ei ole ainult haiguse puudumine. NHS kirjeldab viit lihtsat sammu, mis võivad aidata end paremini tunda ja elust rohkem rõõmu saada. 1. Suhtle Head suhted loovad kuuluvustunnet ja pakuvad emotsionaalset tuge. Lepi kokku ühine õhtusöök perega või helista sõbrale, keda pole ammu näinud. 2. Liigu Kehaline aktiivsus tõstab enesehinnangut ja aitab meeleolu parandada. […]

Elektrikrampravi (EKR): millal ja kuidas seda kasutatakse

Elektrikrampravi on üks enim valesti mõistetud raviviise. Tänapäeval on see rangelt reguleeritud protseduur, mida kasutatakse vaid raskete seisundite korral, kui muud ravid ei ole aidanud. Kellele EKR on mõeldud Berkshire Healthcare NHS Foundation Trusti järgi pakutakse EKR-i raske või ravile allumatu depressiooni, raske mania või katatoonia korral. Kerge depressiooni korral see ei sobi. Kuidas protseduur […]

Hooajaline depressioon: kui talvine pimedus mõjutab meeleolu

Eesti pikad ja pimedad talved võivad mõjutada paljude inimeste meeleolu. Kui sügisel ja talvel tekivad igal aastal depressiooni sümptomid, võib tegemist olla hooajalise meeleoluhäirega. Tunnused NHS-i järgi on tunnusteks madal meeleolu, huvi kadumine, süütunne või lootusetus, ärrituvus, keskendumisraskused, suurenenud isu ja rohkem magamine. Diagnoos NHS-i järgi võidakse hooajalist meeleoluhäiret diagnoosida, kui depressiooni sümptomid on tekkinud […]

Järgmine lehekülg » « Eelmine lehekülg